Thursday, January 28, 2010

Shinoukville

Suure ehmatusega avastasin täna hommikul, et mu blogi kallal on käinud häkkerid!!! Jaga veel teistega paroole...

Olude sunnil viibime endiselt Kambodža Kuningriigis. Seoses siin möllavate troopiliste tormidega ei saa me veel koduteed alustada ja viibime tormivangis. Internetti ei ole, ka Eestist saadetud sms-id ei jõua kohale. Õnneks on hotell varunud piisavalt toitu ning nälga me ei jää. 

Kui millalgi oli jutuks, et Malaisia on korrumpeerunud riik, siis Kambodža on selles edetabelis vist lausa 4. kohal. See tähendab, et ausad ametnikud saavad kuus 30 usd palka, aga nende rahvusautoks on Lexus. Hotelliteenindajad saavad kordades kõrgemat tulu ja elavad ära 90 - 150 usd kuus. Täitsa põnev on mõelda, kuhu see riik omadega välja jõuab. Palju panustatakse turismile, ehitatakse hotelle ja lubatakse ka välismaalastel äri ajada. Kuid kui kõik seni veel ilusad rannad sita sisse upuvad, ei ole siin varsti just paljut järel. 

Mida siin teha. Et meil järjekordselt plaane ei olnud, võtsime päeva korraga. Rentisime rollerid 6 usd päev ja vurasime nendega ringi. Et ise olen harjunud sõitma külgkorviga motikaga, ei osanud oodata, et see kaherattaline nii kergel ümber kukub. Õnneks teised on osanud õppida võõrastest vigadest. Shinoukville`s peaks olema riigi ainus sadam, mis tundub küll väga pisike olevat. Ümberringi on palju ilusaid randasid, ülimas vaesuses olevaid külasid ja prügi. Samas ka neis külades on inimesed rõõmsa näoga, eriti lapsed naeratavad ja ütlevad "hello". 

Eks need, kes käinud Vietnamis või Laoses, teavad millest on juttu. Paljud meie hotellikaaslased viibivad siin 1-2 kuud, vahepeal rändavad ringi ja siis taas tagasi. 

Lisaks rollerdamisele käisid mu reisikaaslased päevasel paadituuril paarile saarele koos kalapüügi ja snorgeldamisega. Kohalik turg on omaette vaatamisväärsus, eriti selle "toiduosakond". Samas sõime eile sealtsamast ostetud lihast tehtud šašlõkki ja see oli imehea. Lihtsalt turul avanev vaatepilt viib mõneks ajaks isu. 

Pisut pidasime ka pidu. See tähendab tavaliselt ämbritega kokteilide joomist. Ämber on ca 1l ja maksab 2 - 7 usd. Hunnik kõrsi sisse ja ringile. 

Siis kinos käisime. See oli üks lahedamaid elamusi. Seal võib kõike teha ja seal on väga mugav olla. Suured korvtoolid, laialt ruumi. Iseteenindav külmkapp ka. Vahel pidi probleem selles olema, et seal on väga roheline. 

Mis edasi...Täna sõidame seitsmekesi ( Ants ja Inessa liitusid ) ööbussiga Siem Riep`i. Hommikuks kohal ja siis hakkame isukalt ammutama kohaliku ajalugu ja kultuuri.

Täna on ilm jahedapoolne, vast 30 c tuleb ära :) 




 

Wednesday, January 27, 2010

PALJU ÕNNE ANMAR!!

www.youtube.com/watch?v=wFh-rX_Sfhs
Oh inglipoisid, ütelge,
kui vanaks saab me Anmarike.
"Lollid," vastab inglikoor,
"ta ju meil on igavesti noor!"
Kristel, Piret, Kris ja Kevin

Tuesday, January 26, 2010

Kambodza kaameras II

Romet koos kohaliku vanaemaga tema magamistoas


Rannake, kus valged liivad laulavad


Ühes rannas avastasime supermodelli Euroopast!
Olete mõne Vogue kaanel trehvanud?


Hin Hao ja tema lemmiklelu


Jäätmekäitlusjaam

Kambodza kaameras

Kohalik Statoil


Kelli koos oma lapsega kohalikus kodus


Kambodza kodu


Jaanus koolimajas


Eestlased õppige, 9-kohaline buss mahutab vajadusel ka 40.
Piletihinnad alla!

Monday, January 25, 2010

No rules

Meie viimane õhtu Gold Coast`il möödus väsitavalt, sest Margel ja Kätlinil ei tulnud und :). Aga sellegipoolest ootasid meid hommikul kell 6 nende valmistatud juustusaiad koos kohviga. Kodune tunne kohe...

Hüvastijätt ja taaskordne lennujaam. Seekord 8t 20min ja Malaisia tervitab taas. Vaid üheks ööks ja pooleks päevaks. Selle aja jooksul jõudsid meiega ühineda uued reisiseltsilised Tallinnast - Jaanus, Kelli ja Anne-Ly. Ütlesime adios Harrile, kes kindlasti on kurb, et Kambodza tema reisiplaani seekord ei mahtunud. Business, mis muud. Ja Eedu alustas samuti koduteed.

Vähem, kui paari tunniga jõudsime Phnom Penh`i, Kambodza pealinna. Meil oli vastas kohalik Bob, kes pidi sõidutama meid Shinoukville, linnakesse mere ääres, kus ootas Beach-Road hotell. Koos ca 20 kaasmaalasega, kes seal lühemat või pikemat aega veetnud oli.

Mul ei tule ette, kes selle võrdluse "country, where is no rules", ütles, kuid õigus tal igatahes oli. Et reegleid ei ole, panin rolleriga matsu ja veedan ülejäänud puhkuse rahulikult. Ausalt öeldes on ju päikesest, soojast mereveest, ujumisest, õllest ja kõigest muust juba kopp ees ka :). Mis teised toredat teevad, annan varsti teada.

Sunday, January 24, 2010

Pildimasinast

Bondi Beach Sidney`s


Romet Flemington`i horse race`l


Mr Big unistuste rannal


Sidney akvaarium


Sidney city 130 m kõrguselt

Wednesday, January 20, 2010

Gold Coast

Tervitused kodukanti!
Aeg möödub uskumatult kiiresti. Ja taas tuleb kirjutamiseks viia end ajas tagasi, sest meie tegelik asukoht on juba Kambodzas. Aga siis sealt kuhu jäime.
Meie taaskordne len maandus Gold Coast`i lennujaamas. Seekord otsustasime vältida city`t ja võtsime motelli Mermaid Beach`il. Linna ca 5 km, aga ümberringi keeb elu sellegipoolest. Kohalejõudmisel üllatas sms kahelt tuttavalt Eesti tüdrukult, kes juba mõnda aega Austraalias elanud ja töötanud. Samal päeval saabusid nemad taaskordselt tööotsalt Brisbane, mis jäi meist ca 100 km kaugusele. Leppisime kokku, et järgmisel päeval nopime nad autole ja sõidame pisut sisemaa suunas.

Enne kui selleni jõudsime, käisime muidugi rannas, kus nii kaugele kui silm ulatub, laiub valge liiv ja vahused murdlained. Ujuma võib minna vaid teatud tähistatud kohtades. Kohalikud käivad ookeanis hämmastavalt vähe, ma ei tea kas põhjuseks haid vms. Rometil õnnestus ühe meduusiga kohtudes end kõrvetada.

Sõit Brisbane läks igavalt mööda laia kiirteed. Marge ja Kätlin autosse ja suund sisemaale Harrisville suunas. Selle koha valisime lihtsalt näppu kaardile pannes. Ja ei pidanud pettuma. Lihtne Aussie külake, kus kõrts, hotell ja viinamarjaistandused koos väikeste veinitegijatega. Ühte kasvandusse läksime ka, maitsesime veini ja viinamarju ning ajasime peremehega juttu. Ehe.

Peale Harrisville tahtsime proovida pisikest kaardil olevat teed Gold Coast`i suunas aga õnnestus sattuda hoopis tõsisesse dzunglisse mööda teid, kus vahepealne edasipääs oli õige kehva. Kuni kohani, kust edasi ei pääse. Veelgi ehedam. Just hääled. Neid edasi anda ei saa, peab ise kuulma.