Hong Kong - Malaisia

Teadmata, millal taas siia kirjutama satub, jätkan parem kohe.
Lend Helsinki - Hong Kong möödus kenasti, va üllatus, et tänu toredatele Finnair`i pagasitöötajatele ei jõudnud kohale meie pagas. Aga nagu Annika arvas, mida vähem asju, seda vähem muresid :). Nii ka meil. Mõned tunnid hiljem jõudsime Kuala Lumpur`i , kus meid ootasid Harri ja Bob. Bob on üks lahe kohalik tegelane, kes meietaolistega tegeleb ja teenib nende pealt raskelt pappi. Oma Toyota Hiace bussi ja uskumatult põhjalike teadmistega nii Malaisiast, kui kogu maailmast võõrustas ta meid kogu seal oldud aja. Põhimõttel - sinna kuhu lähevad ta kliendid, läheb ka tema. B. ka pildil.

Et meil ei olnud muud peale passi, raha ja rõõmsa meele, siirdusime esialgu ostlema. Hambahari, suveriideid jne, ilma milleta oleks siiski keeruline. Sooja oli vaid 30 c ringis...
Ööbima siirdusime KL-st edasi kuhugi dzunglisse, enne jõudsime proovida veel õhtust puuviljanaudingut - duriani. Kes pole saanud, küsige kohalikust supermarketist, tasub ära :).

Maal ootasid meid öised dzunglihääled ja bangalo stiilis elamine, kus peatusime kaheks ööks.
Sealkandis suurt turiste ei kohanud, see oli ka meie üks soove, et olla pisut eraldatult. Esimene hommikusöök ( hind 6-le 30 myr, 1 myr = ca 3,5 eek ) ootas meid kohalikus söögikohas. Mõtlesin, kuidas seda nimetada, aga nime sellele ei oskagi anda. Mingi kuur, kus on ka lauad. Pr Kuznetsova Viljandi Veterinaarametist oleks igatahes minestanud väga pikaks ajaks. Ja folgil inspekteerimise asemel koliks kindlasti Malaisiasse. Aga kohv ( kopi kohalikus keeles ), ei tea millest tehtud ja mingis tainas tehtud muna täitsid kõhu.

Läksime dzunglimatkale, lisaks Bob`ile tuli kaasa matšeetemees, giid ja autojuht, kes meid oma 4 wd kastikaga alguspunkti viis. Ca 3 t matka jooksul olime oma värskelt ostetud linnariietes mõnusalt sopased. Toredad dzunglikaanid ründasid igal võinalikul moel, suuremaid elukaid ei kohanud :). Sigasid oli metsas palju ja muidugi oli abi ka matšeetemehest, kes liaane ja bambust eest raius.

Vahetult enne teele asumist pidi oma off-road oskusi näitama Romet, sest kohalikud sõitsid kastika savisest teest nii alla jõkke, et enam üles ei saanud. Loomulikult ei olnud temal sellega probleemi.

Elukaid palju ei kohanud, aga Malaisia loodus on väga lopsakas. Ja loomad, linnud ning maod oskavad end tõenäoliselt nii hästi peita, et me ei oska neid lihtsalt leida ja näha.
Meie retk lõppes mõnusa ujumisega dzunglijões, kus krokodille ei pidavat olema. Vähemalt ei näinud ühtegi. Jõgede veetase on äärmiselt kõikuv. Kui tuleb paduvihn ( mida oli pea iga päev ), siis mõne tunni pärast on jõed üleval. Veel seoses veega -Malaisia pidavat ca 70 % oma elektrienergiast saama hüdroelektrijaamade kaudu.